tipitaka2500.github.io

2.1.7 Nandamāṇavapucchāniddesa

Pārāyanavagganiddesa

Pucchāniddesa

Nandamāṇavapucchāniddesa

46.

599 Santi loke munayo, (iccāyasmā nando)
Janā vadanti tayidaṃ kathaṃsu;
Ñāṇūpapannaṃ muni no vadanti,
Udāhu ve jīvitenūpapannaṃ. (1)

600 Santi loke munayo ti. Santī ti santi saṃvijjanti atthi upalabbhanti. Loke ti apāyaloke…pe…  āyatanaloke. Munayo ti munināmakā ājīvakā nigaṇṭhā jaṭilā tāpasā. Devā loke munayoti sañjānanti, na ca te munayoti. Santi loke munayo. Iccāyasmā nando ti. Iccā ti padasandhi…pe… . Āyasmā ti piyavacanaṃ…pe… . Nando ti tassa brāhmaṇassa nāmaṃ…pe…  abhilāpoti—  iccāyasmā nando.

601 Janā vadanti tayidaṃ kathaṃsū ti. Janā ti khattiyā ca brāhmaṇā ca vessā ca suddā ca gahaṭṭhā ca pabbajitā ca devā ca manussā ca. Vadantī ti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti. Tayidaṃ kathaṃsū ti saṃsayapucchā vimatipucchā dveḷhakapucchā anekaṃsapucchā “evaṃ nu kho, na nu kho, kiṃ nu kho, kathaṃ nu kho”ti—  janā vadanti tayidaṃ kathaṃsu.

602 Ñāṇūpapannaṃ muni no vadantī ti. Aṭṭha samāpattiñāṇena vā pañcābhiññāñāṇena vā upetaṃ samupetaṃ upāgataṃ samupāgataṃ upapannaṃ samupapannaṃ samannāgataṃ muniṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  ñāṇūpapannaṃ muni no vadanti.

603 Udāhu ve jīvitenūpapannan ti udāhu anekavividhaatiparamadukkarakārikalūkhajīvitānuyogena upetaṃ samupetaṃ upāgataṃ samupāgataṃ upapannaṃ samupapannaṃ samannāgataṃ muniṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  udāhu ve jīvitenūpapannaṃ. Tenāha so brāhmaṇo—

604 “Santi loke munayo, (iccāyasmā nando)
Janā vadanti tayidaṃ kathaṃsu;
Ñāṇūpapannaṃ muni no vadanti,
Udāhu ve jīvitenūpapannan”ti.

47.

605 Na diṭṭhiyā na sutiyā na ñāṇena,
Munīdha nanda kusalā vadanti;
Visenikatvā anīghā nirāsā,
Caranti ye te munayoti brūmi. (2)

606 Na diṭṭhiyā na sutiyā na ñāṇenā ti. Na diṭṭhiyā ti na diṭṭhasuddhiyā. Na sutiyā ti na sutasuddhiyā. Na ñāṇenā ti napi aṭṭhasamāpattiñāṇena napi pañcābhiññāñāṇena napi micchāñāṇenāti—  na diṭṭhiyā na sutiyā na ñāṇena.

607 Munīdha nanda kusalā vadantī ti. Kusalā ti ye te khandhakusalā dhātukusalā āyatanakusalā paṭiccasamuppādakusalā satipaṭṭhānakusalā sammappadhānakusalā iddhipādakusalā indriyakusalā balakusalā bojjhaṅgakusalā maggakusalā phalakusalā nibbānakusalā diṭṭhasuddhiyā vā sutasuddhiyā vā aṭṭhasamāpattiñāṇena vā pañcābhiññāñāṇena vā micchāñāṇena vā diṭṭhena vā sutena vā upetaṃ samupetaṃ upāgataṃ samupāgataṃ upapannaṃ samupapannaṃ samannāgataṃ muniṃ na vadanti na kathenti na bhaṇanti na dīpayanti na voharantīti—  munīdha nanda kusalā vadanti.

608 Visenikatvā anīghā nirāsā, caranti ye te munayoti brūmī ti senā vuccati mārasenā, kāyaduccaritaṃ mārasenā, vacīduccaritaṃ mārasenā, manoduccaritaṃ mārasenā, rāgo mārasenā, doso mārasenā, moho mārasenā, kodho…pe…  upanāho…  makkho…  paḷāso…  issā…  macchariyaṃ…  māyā…  sāṭheyyaṃ…  thambho…  sārambho…  māno…  atimāno…  mado…  pamādo…  sabbe kilesā sabbe duccaritā sabbe darathā sabbe pariḷāhā sabbe santāpā sabbākusalābhisaṅkhārā mārasenā. Vuttañhetaṃ bhagavatā—

609 “Kāmā te paṭhamā senā,
dutiyā arati vuccati;
Tatiyā khuppipāsā te,
catutthī taṇhā pavuccati.

610 Pañcamaṃ thinamiddhaṃ te,
Chaṭṭhā bhīrū pavuccati;
Sattamī vicikicchā te,
Makkho thambho te aṭṭhamo;
Lābho siloko sakkāro,
Micchāladdho ca yo yaso.

611 Yo cattānaṃ samukkaṃse,
pare ca avajānati;
Esā namuci te senā,
kaṇhassābhippahārinī;
Na naṃ asūro jināti,
jetvā ca labhate sukhan”ti.

612 Yato catūhi ariyamaggehi sabbā ca mārasenā sabbe ca paṭisenikarā kilesā jitā ca parājitā ca bhaggā vippaluggā parammukhā, tena vuccanti visenikatvā. Anīghā ti rāgo nīgho, doso nīgho, moho nīgho, kodho nīgho, upanāho nīgho…pe…  sabbākusalābhisaṅkhārā nīghā. Yesaṃ ete nīghā pahīnā samucchinnā vūpasantā paṭippassaddhā abhabbuppattikā ñāṇagginā daḍḍhā te vuccanti anīghā. Nirāsā ti āsā vuccati taṇhā. Yo rāgo sārāgo…pe…  avijjā lobho akusalamūlaṃ. Yesaṃ esā āsā taṇhā pahīnā samucchinnā vūpasantā paṭippassaddhā abhabbuppattikā ñāṇagginā daḍḍhā, te vuccanti nirāsā arahanto khīṇāsavā. Visenikatvā anīghā nirāsā, caranti ye te munayoti brūmī ti ye te visenikatvāva anīghā ca nirāsā ca caranti viharanti iriyanti vattenti pālenti yapenti yāpenti, te loke munayoti brūmi ācikkhāmi desemi paññapemi paṭṭhapemi vivarāmi vibhajāmi uttānīkaromi pakāsemīti—  visenikatvā anīghā nirāsā, caranti ye te munayoti brūmi. Tenāha bhagavā—

613 “Na diṭṭhiyā na sutiyā na ñāṇena,
Munīdha nanda kusalā vadanti;
Visenikatvā anīghā nirāsā,
Caranti ye te munayoti brūmī”ti.

48.

614 Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse, (iccāyasmā nando)
Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ;
Sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ,
Anekarūpena vadanti suddhiṃ.

615 Kaccissu te bhagavā tattha yatā carantā,
Atāru jātiñca jarañca mārisa;
Pucchāmi taṃ bhagavā brūhi metaṃ. (3)

616 Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse ti. Ye kecī ti sabbena sabbaṃ sabbathā sabbaṃ asesaṃ nissesaṃ pariyādiyanavacanametaṃ—  ye kecīti. Samaṇā ti ye keci ito bahiddhā pabbajjūpagatā paribbājakasamāpannā. Brāhmaṇā ti ye keci bhovādikāti—  ye kecime samaṇabrāhmaṇāse. Iccāyasmā nando ti. Iccā ti padasandhi…pe… . Āyasmā ti piyavacanaṃ…pe… . Nando ti. Tassa brāhmaṇassa nāmaṃ…pe…  abhilāpoti—  iccāyasmā nando.

617 Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhin ti diṭṭhenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti; sutenapi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti; diṭṭhassutenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ.

618 Sīlabbatenāpi vadanti suddhin ti sīlenapi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti; vatenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti; sīlabbatenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ.

619 Anekarūpena vadanti suddhin ti anekavidhakotūhalamaṅgalena suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  anekarūpena vadanti suddhiṃ.

620 Kaccissu te bhagavā tattha yatā carantā ti. Kaccissū ti saṃsayapucchā vimatipucchā dveḷhakapucchā anekaṃsapucchā, “evaṃ nu kho, na nu kho, kiṃ nu kho, kathaṃ nu kho”ti—  kaccissu. Te ti diṭṭhigatikā. Bhagavā ti gāravādhivacanametaṃ…pe…  sacchikā paññatti, yadidaṃ bhagavāti—  kaccissu te bhagavā. Tattha yatā carantā ti. Tatthā ti sakāya diṭṭhiyā sakāya khantiyā sakāya ruciyā sakāya laddhiyā. Yatā ti yattā paṭiyattā guttā gopitā rakkhitā saṃvutā. Carantā ti carantā viharantā iriyantā vattentā pālentā yapentā yāpentāti—  kaccissu te bhagavā tattha yatā carantā.

621 Atāru jātiñca jarañca mārisā ti jātijarāmaraṇaṃ atariṃsu uttariṃsu patariṃsu samatikkamiṃsu vītivattiṃsu. Mārisā ti piyavacanaṃ garuvacanaṃ sagāravasappatissādhivacanametaṃ—  mārisāti—  atāru jātiñca jarañca mārisa.

622 Pucchāmi taṃ bhagavā brūhi metan ti. Pucchāmi tan ti pucchāmi taṃ yācāmi taṃ ajjhesāmi taṃ, kathayassu meti pucchāmi taṃ. Bhagavā ti…pe…  sacchikā paññatti, yadidaṃ bhagavāti. Brūhi metan ti brūhi ācikkhāhi desehi paññapehi paṭṭhapehi vivarāhi vibhajāhi uttānīkarohi pakāsehīti—  pucchāmi taṃ bhagavā brūhi metaṃ. Tenāha so brāhmaṇo—

623 “Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse, (iccāyasmā nando)
Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ;
Sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ,
Anekarūpena vadanti suddhiṃ.

624 Kaccissu te bhagavā tattha yatā carantā,
Atāru jātiñca jarañca mārisa;
Pucchāmi taṃ bhagavā brūhi metan”ti.

49.

625 Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse, (nandāti bhagavā)
Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ;
Sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ,
Anekarūpena vadanti suddhiṃ;
Kiñcāpi te tattha yatā caranti,
Nātariṃsu jātijaranti brūmi. (4)

626 Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse ti. Ye kecī ti sabbena sabbaṃ sabbathā sabbaṃ asesaṃ nissesaṃ pariyādiyanavacanametaṃ—  ye kecīti. Samaṇā ti ye keci ito bahiddhā pabbajjūpagatā paribbājakasamāpannā. Brāhmaṇā ti ye keci bhovādikāti—  ye kecime samaṇabrāhmaṇāse. Nandāti bhagavā ti. Nandā ti bhagavā taṃ brāhmaṇaṃ nāmena ālapati. Bhagavā ti gāravādhivacanametaṃ…pe…  sacchikā paññatti, yadidaṃ bhagavāti—  nandāti bhagavā.

627 Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhin ti diṭṭhenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti; sutenapi suddhiṃ…pe…  diṭṭhassutenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ.

628 Sīlabbatenāpi vadanti suddhin ti sīlenapi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti; vatenāpi suddhiṃ…pe…  voharanti; sīlabbatenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ.

629 Anekarūpena vadanti suddhin ti anekavidhakotūhalamaṅgalena suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  anekarūpena vadanti suddhiṃ.

630 Kiñcāpi te tattha yatā carantī ti. Kiñcāpī ti padasandhi padasaṃsaggo padapāripūrī akkharasamavāyo byañjanasiliṭṭhatā padānupubbatāpetaṃ—  kiñcāpīti. Te ti diṭṭhigatikā. Tatthā ti sakāya diṭṭhiyā sakāya khantiyā sakāya ruciyā sakāya laddhiyā. Yatā ti yattā paṭiyattā guttā gopitā rakkhitā saṃvutā. Carantī ti caranti viharanti iriyanti vattenti pālenti yapenti yāpentīti—  kiñcāpi te tattha yatā caranti.

631 Nātariṃsu jātijaranti brūmī ti jātijarāmaraṇaṃ na tariṃsu na uttariṃsu na patariṃsu na samatikkamiṃsu na vītivattiṃsu, jātijarāmaraṇā anikkhantā anissaṭā anatikkantā asamatikkantā avītivattā, antojātijarāmaraṇe parivattenti, antosaṃsārapathe parivattenti, jātiyā anugatā, jarāya anusaṭā, byādhinā abhibhūtā, maraṇena abbhāhatā atāṇā aleṇā asaraṇā asaraṇībhūtāti brūmi ācikkhāmi desemi paññapemi paṭṭhapemi vivarāmi vibhajāmi uttānīkaromi pakāsemīti—  nātariṃsu jātijaranti brūmi. Tenāha bhagavā—

632 “Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse, (nandāti bhagavā)
Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ;
Sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ,
Anekarūpena vadanti suddhiṃ;
Kiñcāpi te tattha yatā caranti,
Nātariṃsu jātijaranti brūmī”ti.

50.

633 Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse, (iccāyasmā nando)
Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ;
Sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ,
Anekarūpena vadanti suddhiṃ.

634 Te ce munī brūsi anoghatiṇṇe,
Atha ko carahi devamanussaloke;
Atāri jātiñca jarañca mārisa,
Pucchāmi taṃ bhagavā brūhi metaṃ. (5)

635 Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse ti. Ye kecī ti sabbena sabbaṃ sabbathā sabbaṃ asesaṃ nissesaṃ pariyādiyanavacanametaṃ—  ye kecīti. Samaṇā ti ye keci ito bahiddhā pabbajjūpagatā paribbājakasamāpannā. Brāhmaṇā ti ye keci bhovādikāti—  ye kecime samaṇabrāhmaṇāse. Iccāyasmā nando ti. Iccā ti padasandhi…pe…  iccāyasmā nando.

636 Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhin ti diṭṭhenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti; sutenāpi suddhiṃ…pe…  diṭṭhassutenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ.

637 Sīlabbatenāpi vadanti suddhin ti sīlenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharanti; vatenāpi suddhiṃ…pe…  voharanti; sīlabbatenāpi suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ.

638 Anekarūpena vadanti suddhin ti anekavidhakotūhalamaṅgalena suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ vadanti kathenti bhaṇanti dīpayanti voharantīti—  anekarūpena vadanti suddhiṃ.

639 Te ce munī brūsi anoghatiṇṇe ti. Te ce ti diṭṭhigatike. Munī ti monaṃ vuccati ñāṇaṃ…pe…  saṅgajālamaticca so muni. Brūsi anoghatiṇṇe ti kāmoghaṃ bhavoghaṃ diṭṭhoghaṃ avijjoghaṃ atiṇṇe anatikkante asamatikkante avītivatte antojātijarāmaraṇe parivattente antosaṃsārapathe parivattente jātiyā anugate jarāya anusaṭe byādhinā abhibhūte maraṇena abbhāhate atāṇe aleṇe asaraṇe asaraṇībhūte. Brūsī ti brūsi ācikkhasi desesi paññapesi paṭṭhapesi vivarasi vibhajasi uttānīkarosi pakāsesīti—  te ce munī brūsi anoghatiṇṇe.

640 Atha ko carahi devamanussaloke, atāri jātiñca jarañca mārisā ti atha ko eso sadevake loke samārake sabrahmake sassamaṇabrāhmaṇiyā pajāya sadevamanussāya jātijarāmaraṇaṃ atari uttari patari samatikkami vītivattayi. Mārisā ti piyavacanaṃ garuvacanaṃ sagāravasappatissādhivacanametaṃ mārisāti—  atha ko carahi devamanussaloke, atāri jātiñca jarañca mārisa.

641 Pucchāmi taṃ bhagavā brūhi metan ti. Pucchāmi tan ti pucchāmi taṃ yācāmi taṃ ajjhesāmi taṃ pasādemi taṃ. Bhagavā ti gāravādhivacanametaṃ…pe…  sacchikā paññatti, yadidaṃ bhagavāti. Brūhi metan ti brūhi ācikkhāhi desehi paññapehi paṭṭhapehi vivarāhi vibhajāhi uttānīkarohi pakāsehīti—  pucchāmi taṃ bhagavā brūhi metaṃ. Tenāha so brāhmaṇo—

642 “Ye kecime samaṇabrāhmaṇāse, (iccāyasmā nando)
Diṭṭhassutenāpi vadanti suddhiṃ;
Sīlabbatenāpi vadanti suddhiṃ,
Anekarūpena vadanti suddhiṃ.

643 Te ce munī brūsi anoghatiṇṇe,
Atha ko carahi devamanussaloke;
Atāri jātiñca jarañca mārisa,
Pucchāmi taṃ bhagavā brūhi metan”ti.

51.

644 Nāhaṃ sabbe samaṇabrāhmaṇāse, (nandāti bhagavā)
Jātijarāya nivutāti brūmi;
Ye sīdha diṭṭhaṃ va sutaṃ mutaṃ vā,
Sīlabbataṃ vāpi pahāya sabbaṃ.

645 Anekarūpampi pahāya sabbaṃ,
Taṇhaṃ pariññāya anāsavāse;
Te ve narā oghatiṇṇāti brūmi. (6)

646 Nāhaṃ sabbe samaṇabrāhmaṇāse, (nandāti bhagavā) jātijarāya nivutāti brūmī ti nāhaṃ, nanda, sabbe samaṇabrāhmaṇā jātijarāya āvutā nivutā ovutā pihitā paṭicchannā paṭikujjitāti vadāmi. Atthi te samaṇabrāhmaṇā yesaṃ jāti ca jarāmaraṇañca pahīnā ucchinnamūlā tālāvatthukatā anabhāvaṃkatā āyatiṃ anuppādadhammāti brūmi ācikkhāmi desemi paññapemi paṭṭhapemi vivarāmi vibhajāmi uttānīkaromi pakāsemīti—  nāhaṃ sabbe samaṇabrāhmaṇāse, (nandāti bhagavā) jātijarāya nivutāti brūmi.

647 Ye sīdha diṭṭhaṃ va sutaṃ mutaṃ vā, sīlabbataṃ vāpi pahāya sabban ti ye sabbā diṭṭhasuddhiyo pahāya jahitvā pajahitvā vinodetvā byantīkaritvā anabhāvaṃ gametvā. Ye sabbā sutasuddhiyo pahāya…pe…  ye sabbā mutasuddhiyo pahāya, ye sabbā diṭṭhasutamutasuddhiyo pahāya ye sabbā sīlasuddhiyo pahāya, ye sabbā vatasuddhiyo pahāya, ye sabbā sīlabbatasuddhiyo pahāya jahitvā pajahitvā vinodetvā byantīkaritvā anabhāvaṃ gametvāti—  ye sīdha diṭṭhaṃ va sutaṃ mutaṃ vā, sīlabbataṃ vāpi pahāya sabbaṃ.

648 Anekarūpampi pahāya sabban ti anekavidhakotūhalamaṅgalena suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ pahāya jahitvā pajahitvā vinodetvā byantīkaritvā anabhāvaṃ gametvāti—  anekarūpampi pahāya sabbaṃ.

649 Taṇhaṃ pariññāya anāsavā se, te ve narā oghatiṇṇāti brūmī ti. Taṇhā ti rūpataṇhā saddataṇhā gandhataṇhā rasataṇhā phoṭṭhabbataṇhā dhammataṇhā. Taṇhaṃ pariññāyā ti taṇhaṃ tīhi pariññāhi parijānitvā—  ñātapariññāya, tīraṇapariññāya, pahānapariññāya. Katamā ñātapariññā? Taṇhaṃ jānāti “ayaṃ rūpataṇhā, ayaṃ saddataṇhā, ayaṃ gandhataṇhā, ayaṃ rasataṇhā, ayaṃ phoṭṭhabbataṇhā, ayaṃ dhammataṇhā”ti jānāti passati—  ayaṃ ñātapariññā.

650 Katamā tīraṇapariññā? Evaṃ ñātaṃ katvā taṇhaṃ tīreti aniccato dukkhato rogato gaṇḍato…pe…  nissaraṇato tīreti—  ayaṃ tīraṇapariññā.

651 Katamā pahānapariññā? Evaṃ tīrayitvā taṇhaṃ pajahati vinodeti byantīkaroti anabhāvaṃ gameti. Vuttañhetaṃ bhagavatā—  “yo, bhikkhave, taṇhāya chandarāgo taṃ pajahatha. Evaṃ sā taṇhā pahīnā bhavissati ucchinnamūlā tālāvatthukatā anabhāvaṃkatā āyatiṃ anuppādadhammā”. Ayaṃ pahānapariññā. Taṇhaṃ pariññāyā ti taṇhaṃ imāhi tīhi pariññāhi parijānitvā. Anāsavā ti cattāro āsavā—  kāmāsavo, bhavāsavo, diṭṭhāsavo, avijjāsavo. Yesaṃ ime āsavā pahīnā ucchinnamūlā tālāvatthukatā anabhāvaṃkatā āyatiṃ anuppādadhammā, te vuccanti anāsavā arahanto khīṇāsavā—  taṇhaṃ pariññāya anāsavā.

652 Te ve narā oghatiṇṇāti brūmī ti ye taṇhaṃ pariññāya anāsavā, te kāmoghaṃ tiṇṇā bhavoghaṃ tiṇṇā diṭṭhoghaṃ tiṇṇā avijjoghaṃ tiṇṇā sabbasaṃsārapathaṃ tiṇṇā uttiṇṇā nitthiṇṇā atikkantā samatikkantā vītivattāti brūmi ācikkhāmi desemi paññapemi paṭṭhapemi vivarāmi vibhajāmi uttānīkaromi pakāsemīti—  taṇhaṃ pariññāya anāsavāse te ve narā oghatiṇṇāti brūmi. Tenāha bhagavā—

653 “Nāhaṃ sabbe samaṇabrāhmaṇāse, (nandāti bhagavā)
Jātijarāya nivutāti brūmi;
Ye sīdha diṭṭhaṃ va sutaṃ mutaṃ vā,
Sīlabbataṃ vāpi pahāya sabbaṃ.

654 Anekarūpampi pahāya sabbaṃ,
Taṇhaṃ pariññāya anāsavāse;
Te ve narā oghatiṇṇāti brūmī”ti.

52.

655 Etābhinandāmi vaco mahesino,
Sukittitaṃ gotamanūpadhīkaṃ;
Ye sīdha diṭṭhaṃ va sutaṃ mutaṃ vā,
Sīlabbataṃ vāpi pahāya sabbaṃ.

656 Anekarūpampi pahāya sabbaṃ,
Taṇhaṃ pariññāya anāsavāse;
Ahampi te oghatiṇṇāti brūmi. (7)

657 Etābhinandāmi vaco mahesino ti. Etan ti tuyhaṃ vacanaṃ byappathaṃ desanaṃ anusāsanaṃ anusiṭṭhaṃ nandāmi abhinandāmi modāmi anumodāmi icchāmi sādiyāmi patthayāmi pihayāmi abhijappāmi. Mahesino ti kiṃ mahesi bhagavā? Mahantaṃ sīlakkhandhaṃ esī gavesī pariyesīti mahesi…pe…  kahaṃ narāsabhoti mahesīti—  etābhinandāmi vaco mahesino.

658 Sukittitaṃ gotamanūpadhīkan ti. Sukittitan ti sukittitaṃ suācikkhitaṃ sudesitaṃ supaññapitaṃ supaṭṭhapitaṃ suvivaṭaṃ suvibhattaṃ suuttānīkataṃ supakāsitaṃ. Gotamanūpadhīkan ti upadhī vuccanti kilesā ca khandhā ca abhisaṅkhārā ca. Upadhippahānaṃ upadhivūpasamaṃ upadhinissaggaṃ upadhipaṭippassaddhaṃ amataṃ nibbānanti—  sukittitaṃ gotamanūpadhīkaṃ.

659 Ye sīdha diṭṭhaṃ va sutaṃ mutaṃ vā, sīlabbataṃ vāpi pahāya sabban ti ye sabbā diṭṭhasuddhiyo pahāya jahitvā pajahitvā vinodetvā byantīkaritvā anabhāvaṃ gametvā. Ye sabbā sutasuddhiyo…pe…  ye sabbā mutasuddhiyo…  ye sabbā diṭṭhasutamutasuddhiyo…  ye sabbā sīlasuddhiyo…  ye sabbā vatasuddhiyo…  ye sabbā sīlabbatasuddhiyo pahāya jahitvā pajahitvā vinodetvā byantīkaritvā anabhāvaṃ gametvāti—  ye sīdha diṭṭhaṃ va sutaṃ mutaṃ vā, sīlabbataṃ vāpi pahāya sabbaṃ.

660 Anekarūpampi pahāya sabban ti anekavidhakotūhalamaṅgalena suddhiṃ visuddhiṃ parisuddhiṃ muttiṃ vimuttiṃ parimuttiṃ pahāya jahitvā pajahitvā vinodetvā byantīkaritvā anabhāvaṃ gametvāti—  anekarūpampi pahāya sabbaṃ.

661 Taṇhaṃ pariññāya anāsavāse, ahampi te oghatiṇṇāti brūmī ti. Taṇhā ti rūpataṇhā saddataṇhā gandhataṇhā rasataṇhā phoṭṭhabbataṇhā dhammataṇhā. Taṇhaṃ pariññāyā ti taṇhaṃ tīhi pariññāhi parijānitvā—  ñātapariññāya, tīraṇapariññāya, pahānapariññāya. Katamā ñātapariññā? Taṇhaṃ jānāti—  ayaṃ rūpataṇhā, ayaṃ saddataṇhā, ayaṃ gandhataṇhā, ayaṃ rasataṇhā, ayaṃ phoṭṭhabbataṇhā, ayaṃ dhammataṇhāti jānāti passati—  ayaṃ ñātapariññā.

662 Katamā tīraṇapariññā? Evaṃ ñātaṃ katvā taṇhaṃ tīreti aniccato dukkhato rogato gaṇḍato sallato aghato ābādhato parato palokato ītito upaddavato bhayato upasaggato calato pabhaṅguto addhuvato atāṇato aleṇato asaraṇato asaraṇībhūtato rittato tucchato suññato anattato ādīnavato vipariṇāmadhammato asārakato aghamūlato vadhakato vibhavato sāsavato saṅkhatato mārāmisato jātidhammato jarādhammato byādhidhammato maraṇadhammato sokaparidevadukkhadomanassupāyāsadhammato saṃkilesadhammato samudayato atthaṅgamato assādato ādīnavato nissaraṇato tīreti—  ayaṃ tīraṇapariññā.

663 Katamā pahānapariññā? Evaṃ tīrayitvā taṇhaṃ pajahati vinodeti byantīkaroti anabhāvaṃ gameti—  ayaṃ pahānapariññā.

664 Taṇhaṃ pariññāyā ti taṇhaṃ imāhi tīhi pariññāhi parijānitvā. Anāsavā ti cattāro āsavā—  kāmāsavo, bhavāsavo, diṭṭhāsavo, avijjāsavo. Yesaṃ ime āsavā pahīnā ucchinnamūlā tālāvatthukatā anabhāvaṃkatā āyatiṃ anuppādadhammā, te vuccanti anāsavā arahanto khīṇāsavā. Taṇhaṃ pariññāya anāsavāse, ahampi te oghatiṇṇā ti. Brūmī ti ye taṇhaṃ pariññāya anāsavā, ahampi te kāmoghaṃ tiṇṇā bhavoghaṃ tiṇṇā diṭṭhoghaṃ tiṇṇā avijjoghaṃ tiṇṇā sabbasaṃsārapathaṃ tiṇṇā uttiṇṇā nitthiṇṇā atikkantā samatikkantā vītivattāti brūmi vadāmīti—  taṇhaṃ pariññāya anāsavāse, ahampi te oghatiṇṇāti brūmi. Tenāha so brāhmaṇo—

665 “Etābhinandāmi vaco mahesino,
Sukittitaṃ gotamanūpadhīkaṃ;
Ye sīdha diṭṭhaṃ va sutaṃ mutaṃ vā,
Sīlabbataṃ vāpi pahāya sabbaṃ.

666 Anekarūpampi pahāya sabbaṃ,
Taṇhaṃ pariññāya anāsavāse;
Ahampi te oghatiṇṇāti brūmī”ti.

667 Nandamāṇavapucchāniddeso sattamo.